Saksa okupatsioon 1941–1944


Uus okupatsioonivõim tühistas kõik pärast 21. juunit 1940 väljaantud seadused. Algkooli kestuseks määrati taas kuus ja gümnaasiumis viis aastat – seega mindi tagasi 1934. aasta reformieelsele koolikorraldusele. Koolikohustuslik vanus langetati jälle 14-le aastale, kuid alates 1942. aastast algas koolikohustus senise 8 asemel 7. eluaastast.




Foto ajakirjast Eesti Pildileht 1943


Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe.
EPAM F51261		Hariduse Rahvakomissariaadi asemel hakkas hariduselu korraldama Haridusdirektoorium, mille eesotsas seisis Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe. Koolides Eesti Vabariigi ajal kehtinud õppe- ja tunnikavu muudeti ja täiendati vastavalt okupatsioonivõimu ideoloogiale: oluliselt suurenes Saksamaa, saksa keele ja kultuuri ning natsionaalsotsialismi ja rassiteooria tundmaõppimise osa. Ka õpetajatel tuli sama temaatikaga kursustel ennast harida ja täiendada. Õpetajaskonda, kellest suur osa oli kannatnud punavõimu repressioonide all, tabas Saksa okupatsiooni ajal uus selekteerimislaine. Sama juhtus raamatute, sealhulgas õpikutega – natsionaalsotsialismi ideoloogiale mittevastav kirjandus kuulus kõrvaldamisele.
Sõjast tingituna oli õppetöö koolides tugevasti häiritud. 1941/42. õppeaastal alustasid algkoolid tööd 1. novembril, gümnaasiumid alles 1942. aasta 2. jaanuaril. Paljud koolimajad olid sõjatules kannatada saanud ning suur osa oli võetud sõjaväe käsutusse, mistõttu õppetööd tuli mitmel pool linnades korraldada teises ja kolmandas vahetuses. 1942. aastal kehtestati kõigile õpilastele (alates 15-st elusaastast) suvine tööteenistuskohustus.




Tallinna 4. Keskkooli kolimine Kevade tänavale 1942. aastal. EPAM F52435-87




Suvine töökohustus laienes ka õpetajatele – neid rakendati abijõuna vallavalitsuses, lektori või korraldajana suvekursustel või taludes põllutöödel. EPAM K6418


Gümnaasium plaaniti muuta kaheastmeliseks ning humanitaar- ja reaalharu kõrval avada klassikaharu, kus peatähelepanu oleks vanadel keeltel; gümnasistide arvu püüti piirata ja suunata rohkem noori kutsekoolidesse. Õppimine gümnaasiumides oli tasuline ning poeg- ja tütarlapsi tuli lahus õpetada. Seejuures vähendati tütarlastekoolides nii reaal- kui humanitaarainete mahtu ning nende asemel pidid tütarlapsed kui tulevased emad ja perenaised õppima kodundust, terviseõpetust ja lastehooldust. Poeglaste gümnaasiumide viimastest klassidest viisid aga mobilisatsioonid suure hulga noormehi saksa sõjaväkke.

Sõjaoludest tingituna toimus õppetöö katkendlikult, 1944. aasta 25. märtsist peatati õppetöö kõigis koolides ning õpilastele kirjutati klassi- ja kooli lõputunnistused välja ilma eksameid sooritamata. Tunnistused pidid õpilased siiski alles sügisel kätte saama, kui esitavad tõendi töökohustuse täitmise kohta. 1944. aasta sügisel algas aga taas Nõukogude okupatsioon ning kõik Saksa okupatsioonivõimude, samuti Eesti Omavalitsuse poolt välja antud seadused, määrused jne tühistati.




Kindralkomissar Lietzmann Tallinnast lahkuvaid eesti leegionäre tervitamas. Foto ajakirjast Eesti Pildileht 1943